Archemy lugu
Analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras vastab küsimustele ja räägib tingimustest tänu millele arheokeemia uurimisrühm alguse sai, tutvustab selle liikmeid ja uurimisteemasid. Samuti toob ta välja Archemy leivanumbri ja moto.
Archemy on nii Eesti kui ka Balti riikide esimene arheokeemia uurimisrühm. Kust tuli mõte see luua?
Siin oli mängus mitu määravat asjaolu, mis omavahel n-ö kokku kõlama hakkasid. Ühelt poolt on meil esmakordselt erinevate noorte uurijate näol vajalik kompetents, suur huvi ja motivatsioon biomolekulaarse arheoloogiaga tegeleda. Oleme erinevaid analüüsioskusi välislaborites õppimas käinud või end iseseisvalt arendanud, ning saime aru, et tahame justnimelt üheskoos ja tihedas koostöös sarnaste uurimisteemadega tegeleda. Teisalt oli ülioluline Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli, eriti prof Ivo Leito valmisolek meid laboritingimustega toetada. Kolmandaks ja ülioluliseks tõukeks sai ka 2020. a saadud ETAgi stardigrant “Potid ja luud, lipiidid ja proteiinid”, mis oli hädavajalik meie labori ja uurimisgrupi reaalseks käimalükkamiseks nii kontseptuaalses kui rahastuse mõttes – laborianalüüsid on aeganõudvad ja kulukad, ilma finantsilise sisendita neid teha ei saa.
Kui kaua on Archemy uurimisrühm tegutsenud?
Tegutseme Archemy nime all alates 2020. aastast. Mina ise alustasin esimesena Eestis savinõudesse ladestunud toidujäänuste ehk lipiidipõhiste orgaaniliste jäägianalüüsidega 2015. aastal, kui tulin pärast doktoriõpinguid Cambridge’ist tagasi Tartu Ülikooli ja sain järeldoktorantuuri projekti analüütilise keemia õppetoolis. See projekt sai Archemy uurimisgrupi üheks oluliseks nurgakiviks.
Sul on arheoloogi haridus. Kuidas sa avastasid endas keemiku?
Mul on põhikoolist saati keemia väga meeldinud – selles on minu jaoks olemas selgus ja loogika, põnevus ja objektiivsus. Kahtlemata sai keemiaarmastuses määravaks ka minu (toona) Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimene keemiaõpetaja Neeme Katt. Kahjuks ei olnud arheoloogia ja loodusteaduste kombineerimine minu TÜ õpingute ajal kuigivõrd esiplaanil ja ma tegelikult ei osanud unistadagi, et saaksin oma kaks suurt lemmikut – arheoloogia ja keemia – ühildada. Selle teadmiseni jõudsin alles UKs doktoriõpingute jooksul, kui nägin, milliseid imelisi avastusi võivad erinevad molekulaarsed analüüsid mineviku inimeste ja esemete kohta pakkuda. Mul on nii hea meel, et leidsin endale Yorki BioArCh’i laboris suurepärase mentori ja toetaja, nüüdseks professori Oliver Craigi: ta võttis mind oma laborisse ja koolitas välja just pottide lipiidianalüüsi valdkonnas. Pean Oliveri oma teaduspöörde olulisimaks mentoriks, kellega me teeme tänini aktiivselt koostööd. Teiseks määravaks isikuks erialamuutusel on kahtlemata Ivo Leito, kes avas mulle analüütilise keemia uksed Tartu Ülikoolis. Ilma tema toetuseta ei oleks ei minu uurimissuund ega Archemy grupp tervikuna teostatav.
Kuidas jõudsid uurimisrühma inimesed, kes selles praegu on?
Ma ütleks, et Archemy uurimisrühm on ühisloome. Pidi olema piisav hulk teemast huvitatud inimesi, et Archemy üldse püsti panna – kirjutada ühiselt põnev projekt, põrgatada (hulle) ideid, kombineerida erinevaid ja üksteist orgaaniliselt täiendavaid analüüsimeetodeid. Mul on väga hea meel, et meie seltskond on tõesti interdistsiplinaarne aga ka väga rahvusvaheline. Praegu on meil kümme liiget: arheoloogias doktorikraadi kaitsnud Mari Tõrv (stabiilsete isotoopidega toitumise uurimise ekspertiis), Kristiina Johanson (taimejäänused mikro- ja makrotasandil), Eve Rannamäe (loomaluud). Lisaks on meil kolm doktoranti: kaks keemia erialalt – Shidong Chen Hiinast ja Jan Michael Cayme Filipiinidelt – ning üks arheoloogia osakonnast – Alessandra Morrone, kes on pärit Itaaliast. Noorimad uurimisgrupi liikmed on meie üliägedad arheoloogiamagistrandid Sandra Sammler, Kristi Ilves ja Agnes Unt.
Millistele teemadele uurimisrühm praegu keskendub?
Meie peamine fookus on mineviku toidukultuuri ja terviseuuringud muinasajast varauusajani. Kombineerime selleks väga erinevaid savinõude ja inimluude biomolekulaarseid ja isotoopide analüüse, kaasaja lipidoomika, proteoomika ja genoomika metoodikaid, aga ka loomaluude ja taimede uuringuid nii mikro- kui makrotasandil. Just nn multiproxy lähenemine on meie leivanumber – sellise laia kompetentsi ja oskustepagasiga uurimisgruppi pole kogu Baltikumis. Küllap seetõttu pöördutakse meie poole üha enam ka koostööprojektisoovidega nii Soomest, Lätist kui kaugemaltki.
Mida pead/peate enda kõige suuremateks saavutuseks ja/või avastusteks?
Minu kõige suurem isiklik saavutus on ehk teadmine, et kõik on võimalik: Näiteks minu kogemuse põhjal on võimalik liikuda teoreetilisest arheoloogiast biomolekulaarsete analüüsideni. Kui ma alles hakkasin erinevaid laboratoorseid analüüse õppima, hoiatati mind, et orgaanilised jäägianalüüsid on selle tegevusala kõige keerulisem valdkond ja soovitati valida midagi lihtsamat. Kuna aga just see temaatika oli minu jaoks kõige põnevam – saada sajandeid vanast savinõust kätte muistne toiduretsept - otsustasin end soovitusest mitte segada lasta ja lihtsalt proovida ning anda endast parim. Seda tunnetust, et on oluline leida OMA teema, mis paneb silmad särama, ja mitte peljata uue ja tundmatu õppimist, loodan edasi anda ka oma uurimisgrupile ning juhendatavatele.
Suurimaks erialaseks saavutuseks on aga kindlasti Archemy uurimisgrupi ja labori rajamine, mis on olnud algusest peale meeskonnatöö ja meie ühine saavutus. Ilma ägedate kolleegide, nende põhjalike erialateadmiste ning siira teadusliku uudishimuta ei suuda kuitahes nimekas ja andekas rühma juht ühtki uut uurimissuunda rajada. Ülioluline on ka jagatud arusaam teadustöö sisust ja vormist, koostöötamise põhimõtetest ja inimlikest väärtustest. Lisaks peab teadustöö olema ka lihtsalt fun! Archemy motoks on tihe koostöö, avatus, usaldus, ühisloome ning üksteise aitamine ja toetamine nii teadustöös kui kollegiaalsel tasandil. Ma võin kinnitada, et peagi on oodata ka mitmeid Archemy teadusavastusi, sest meie erialadevaheline teadustöökatel pulbitseb täie auruga– see on täiesti uskumatu kui põnevaid, mitmekülgseid ning teaduslikus mõttes põhjapanevaid avastusi just grupipõhine ja multimetodoloogiline koosloome pakub.
Archemy koduleht: http://archemy.ee/
Archemy Facebooki leht: https://www.facebook.com/archemylab
Kuidas uurimistöö Archemy laboris täpsemalt välja näeb, saab aimu „Ringvaate“ saatelõigust.